Lõvilõug Potomac Ivory White

Kuna seemned on katmata ja väga väikesed, on ülioluline kasta ainult altpoolt. Asetage külvikast veega täidetud alusele ja laske substraadil altpoolt niiskust imada. Kui soovite siiski ülevalt kasta, kasutage ainult kõige peenemat piserduspihustit.

Lõvilõuade puhul ei soovitata otsekülvi peenrasse. Alati on parem istikud kodus või kasvuhoones ette kasvatada. Seemned on nimelt väga pisikesed ning õue külvates võiks tuul need kergesti minema puhuda või vihmavesi ära uhtuda.

Lõvilõua seemned on imetillukesed, seetõttu külvake need otse substraadi pinnale ja ärge katke neid millegagi – edukaks idanemiseks vajavad need valgust. Hoidke temperatuuri vahemikus 18–22 °C. Ideaalsetes tingimustes hakkavad seemned idanema väga kiiresti, tavaliselt 4 kuni 12 päeva jooksul.

Lõvilõuad võivad olla vastuvõtlikud seenhaigustele, nagu lõvilõua-rooste, jahukaste ja hallitus (Botrytis cinerea). Kahjuritest vaevavad neid aeg-ajalt lehetäid, kedriklestad või ripslased. Ennetuseks on oluline järgida piisavat taimedevahelist kaugust (15 cm), et õhk saaks taimede vahel hästi liikuda.

Lõvilõuad on suurepärased lõikelilled! Sellel sordil on pikad ja tugevad varred, mis püsivad vaasis kaua värsketena. Lisaks on Potomac Ivory White sordi õitel kaunis kreemikas kuni puhasvalge toon. Pidage aga meeles, et need lilled ei sobi kuivatamiseks.

Lõvilõugadele meeldib kõige enam täispäikseline kasvukoht. Muld peaks olema savikas, hästi vett läbilaskev ja huumusrikas. Enne istutamist soovitame peenrasse segada valminud komposti. Istutage taimed 15 × 15 cm vahedega.

Väljas peenral õitsevad lõvilõuad pidevalt juunist septembrini. Kui kasvatate neid kilekasvuhoones või kasvuhoones, saate õitseaega pikendada ja õisi lõigata juba märtsist novembrini. Potomac sort kuulub lõvilõugade 3. ja 4. gruppi, mis teeb sellest suurepärase valiku hilisemaks õitsemiseks peamise suvehooaja jooksul.

Jah, lõvilõuad on tolmeldajate seas väga populaarsed, eriti mesilaste ja kimalaste hulgas. Nende huuljad õied on kimalastele justkui loodud – nemad suudavad õie avada ja pääseda ligi sees olevale magusale nektarile, aidates nii kaasa kogu aia tolmeldamisele.

Hea uudis on see, et lõvilõuad ei ole mürgised ei inimestele ega lemmikloomadele. Õied on lausa söödavad! Nendega saab kaunilt kaunistada suviseid salateid või erinevaid magustoite. Lisaks on nende atraktiivsed õied (suurusega ca 4 cm) õrna ja meeldiva lõhnaga.

Kõige olulisem on kasta lõvilõugu otse juurte juurde. Püüdke hoida nende lehed täiesti kuivana. Kui lehed ja varred jäävad märjaks, tekib ideaalne keskkond ohtliku rooste või hallitusseene tekkeks. Hoidke kastmine mõõduka, kuid regulaarsena ning intensiivsel õitseperioodil võite seda veidi vähendada. Ärge unustage ka regulaarset väetamist.

Jah, lõvilõug külvab end väga meelsasti ise. Kui te hooaja lõpus kõiki närtsinud varsi maha ei lõika ja lasete seemnekupradel taimel küpseda, siis soodsas kasvukohas külvavad lõvilõuad end kergesti ise. Nii saate järgmisel kevadel rõõmustada uute taimede üle, mis tärkavad täiesti ilma teie abita.

Professionaalsed kasvatajad jagavad lõvilõugu vastavalt nende reaktsioonile päeva pikkusele ja temperatuurile. 1. ja 2. grupp on varajased sordid, mis õitsevad ka madalamatel temperatuuridel ja lühema päevavalgusega. 3. ja 4. grupp, kuhu kuulub ka Potomac sort, on seevastu taimed, mis nõuavad kõrgemat suvist temperatuuri ja pikki päevi. Tänu sellele säravad nad kesksuvel ja varasügisel, mil nad moodustavad kõige kaunimad õied.