Sinised toonid peenras

Lameleheline ogaputk on asendamatu püsik kõigile looduslähedaste aedade armastajatele. Oma rahvapärase nimetuse – mehetruudus – teenis ta aegadel, mil seda kasutati rahvameditsiinis afrodisiaakumina ning Prantsusmaal ja Inglismaal isegi suhkurdati selle juuri nagu maiustusi. Tänapäeval hindate seda aga eelkõige selle vähenõudlikkuse ja ainulaadse välimuse pärast. Tema koduks on päikeselised nõlvad ja kuivad niidud, mistõttu tervitab ta ka meie aias vett läbilaskvat, isegi vaesemat liivast mulda ja täispäikest. Moodustab püstised, tugevad varred, mis lõppevad torkavate kandelehtedega sinakate-lillade õitega, mis toovad peenardesse huvitava tekstuuri ja hõbedase varjundi. See on sõna otseses mõttes magnetiks mesilastele, kimalastele ja liblikatele, kes leiavad sellest rikkaliku toiduallika. Lilleseades on see äärmiselt väärtuslik, sest tema õied sobivad ideaalselt lõikeks ja ka talvistesse seadetesse kuivatamiseks. Kui otsustate seda mitte lõigata, võite selle julgelt terveks talveks peenrasse jätta. Härmatisega kaetud siluett loob imelise talvise efekti. Kuigi tegemist on lühiealise püsikuga, külvab ta sobivas kohas end usaldusväärselt ise, nii et naudite selle ilu veel pikki aastaid.

See salveiliik on algselt pärit Kesk- ja Ida-Euroopa stepialadelt. Moodustab rikkalikult õitsevaid väikeseid puhmaid sirgete püstiste vartega. Peenras näeb parim välja rühmadena. Traditsiooniliselt istutatakse teda rooside kaaslaseks, kuna nad õitsevad samal ajal. Kuid sama hästi näeb ta välja ka segatud kuivalembestes stepi-istutustes koos kõrrelistega. Vaasis püsib 7 päeva. 'Blauhügel' õitseb siniselt.

Harilik iisop on aromaatne poolpõõsas, mis oma ehituse ja kasutusvõimaluste poolest meenutab väga populaarset lavendlit. Tema algne kodumaa on Lõuna-Euroopa ja Vahemere piirkonna päikeselised ja kivised nõlvad. Seetõttu naudib ta ka teie aias enim otsest päikesevalgust ning vett läbilaskvat liivast või liivsavimulda, kus ta talub probleemideta kuivemaid perioode. Meie talved elab ta kenasti üle, olles külmakindel kuni miinus 23 kraadini. Koju jõuab teile juba suur potiistik, mille saate lihtsalt otse peenrasse istutada. Seal moodustab see kiiresti kompaktse, umbes 50 sentimeetri kõrguse põõsa. See sobib suurepäraselt stepilaadsetesse kruusapeenardesse ja moodustab kauni alustaimestiku roosidele. Juulist septembrini kattub see väikeste sinilillade õitega, mis toimivad tohutu magnetina mesilastele, kimalastele ja liblikatele. Taim ei kannata haiguste ega kahjurite all, mistõttu saavad sellega hõlpsasti hakkama ka täielikud algajad; lisaks külvab ta end sobivas kohas ise edasi. Kogu taim lõhnab meeldivalt ning selle söödavad lehed ja õied leiavad kasutust köögis. See sobib suurepäraselt ka lõikelillena värsketesse suvistesse kimpudesse.

Naistenõgesed on ideaalsed rooside kaaslased, sobivad looduslikus stiilis aedadesse ning madalamad liigid ka kastidesse ja pottidesse. Mõned neist on kassidele vastupandamatuks ahvatluseks, mida põhjustab hallutsinogeen nepetalaktoon. Seda peaks kõige rohkem sisaldama harilik naistenõges (Nepeta cataria). Seevastu sidrunilõhnalised naistenõgesed kasse väidetavalt ei meelita. Botaaniline nimi Nepeta pärineb tõenäoliselt iidse etruski linna Nepet (Nepi) nimest tänapäeva Itaalias Viterbo provintsis, kus taime kunagi kasvatati. Kobar-naistenõges kasvab looduslikult kuivadel aasadel ja kaljustel, kivistel nõlvadel Kaukaasiast Kesk-Aasiani. Tal on aromaatsed hallikasrohelised lehed ja ta moodustab puhmasja poolkerakujulise põõsa. 'Walker’s Low' sai oma nime Iiri mõisa järgi, kus ta 1970. aastal aretati. Tal on kõige intensiivsem sinakaslilla õievärv.

Kobarhüatsindid on vastupidavad, puhmastena kasvavad väikesed sibullilled. Peenardes paljunevad nad ise ja sobivad ka murusse istutamiseks või vastupidi – pottides kasvatamiseks.

Kobarhüatsindid on vastupidavad, puhmastena kasvavad väikesed sibullilled. Peenardes paljunevad nad ise ja sobivad ka murusse istutamiseks või vastupidi – pottides kasvatamiseks. Kobarhüatsint Carola üllatab mitte ainult kahe värvi kombinatsiooniga, vaid ka uimastava lõhnaga, mis meenutab sirelit.

Ebahüatsint on kaunis sibullill, mis on pärit Edela-Euroopast, kus ta kasvab valgusrikastes lehtmetsades. Sibulast kasvab mitu lehte, kuid vaid üks õisikuvarb. Õigel kasvukohal paljuneb taim ise hästi tütarsibulate ja seemnetega ning moodustab suuri kogumikke. Õitseb mais-juunis. Lehed kuivavad varsti pärast õitsemist. Et nad vaasis võimalikult kaua püsiksid, on hea korjata neid vahetult enne õite avanemist. Siis püsivad nad vaasis isegi 14 päeva.

Piimjaõieline kellukas toob teie aeda metsikute mäginiitude atmosfääri. Selle algne kodumaa on Kaukaasia ja Lääne-Aasia piirkonnad, kus ta kasvab hõredate metsade servadel ja põõsastikes. Meilt saate potis kasvanud istiku, mille peate vaid otse päikeselisse ja savimullaga kohta istutama. See kellukas on väga vähenõudlik ning tema hooldamisega saavad mängleva kergusega hakkama ka algajad, sest ta peab usaldusväärselt vastu külmale kuni miinus kahekümne kaheksa kraadini ning seda väldivad haigused ja kahjurid. Peenras moodustab umbes üheksakümne sentimeetri kõrgused roheliste lehtedega puhmad, millele tasub pakkuda kerget toestust. Ta edeneb suurepäraselt selliste taimede seltskonnas, mis ei konkureeri temaga liiga lopsaka juuresüsteemiga. Seetõttu mõjub ta täiesti ideaalse kaaslasena roosidele või hortensiatele. Kultivar Prichard's Var. paistab juunist augustini silma siniste kuni lillakassiniste õite merega, mille värv on tunduvalt küllastunum kui põhiliigil. Selle kelluka pikad varred on otsekui loodud suvistesse kimpudesse lõikamiseks. Vaasis pakuvad värsked õied teile rõõmu imelised neliteist päeva.

Mitmeaastane kõrreline, mis on pärit Põhja-Ameerika preeriatest. Vitshirs on väga kohanemisvõimeline ja pikaealine. Lisab peenardele selget struktuuri ja toimib samal ajal pehmendava elemendina. Seda eriti pärast seda, kui lehepuhmaste kohale ilmuvad loorjad õied. 'Prairie Sky' on tõenäoliselt kõige sinisem vitshirsi sort. See ei ole nii range vormiga kui 'Heavy Metal'. Tema puhmad on rohkem laiali hoidvad ja sügisel värvuvad kollaseks.

Sini-pitslillel (*Didiscus*) on kummaline nimi, kuid ta on suur kaunitar, sarnanedes ammi või sarik-moorputkega. Õied on kettakujulised ja koosnevad pisikestest õitest. Sini-pitslill lõpetab õitsemise kiiremini, sarnaselt ammi või sarik-moorputkega, seega soovitame teha mitu külvi järjest. Talle meeldib soojus, seega võib teda külvata ka suvel.

Värvipalett peab meil käepärast olema igal hooaja hetkel, kuid sinisega on kõige rohkem probleeme. Otsisime kaua sinist lille, mis õitseks ka soojadel suve lõpu kuudel. Ja Tweedia on lõpuks see õige! Värvus on lillede puhul enneolematu türkiissinine toon.

Varesjalad on kevadised kaunitarid, millele pole võrdset. Kui soovite neid lõikelillena kasutada, peate olema valvsad ja koristama kiiresti, enne kui kõik nupud avanevad. Eriti viimaste aastate soojadel kevadel õitsevad need kiiresti ära, seega külvame mitu satsi 14-päevaste vahedega, et saagikoristusega üldse järje peale saada. Varesjalg 'QIS White' on õrnvalge, sobides kaunilt pulmafloristikasse. Ühelt taimelt saate ühe tugevama varre ja 4–5 peenemat külgmist vart.

Ainulaadne kurereha kultivar. Erakordselt pikk õitseaeg maist kuni novembrini. Õied on violetsinised. Sobib nii peenardesse kui ka anumatesse. Soovimatu lopsaka kasvu korral võime tagasi lõigata, see kasvab kiiresti uuesti ja õitseb taas rikkalikult. On külmakindel, kuid siiski on hea talveks kaitsta kerge kuuseokstest kattega.

Kuivatamiseks kasutatakse ümaraid kupraid, mis moodustuvad linal pärast õitsemist. Tuleb tabada õige hetk, kui need on juba valminud ja vars kupra all on tugev. Ärge oodake aga liiga kaua, et saavutada pärast kuivamist ilus kuldne värv. Piisab, kui riputate need "pea alaspidi" kuiva ja õhurikkasse kohta, eemale otsesest päikesevalgusest.

Kukekannus 'Morpho' ei näe kindlasti välja nagu mingi tavaline kukekannus! Õied on lihtsad ja asuvad pikkadel raagudel. See jätab palju õhulisema ja kergema mulje, kui oleme kukekannuste puhul harjunud. Samas toimib see kimpudes suurepäraselt täitematerjalina, sest varred on harunevad ja täis pisikesi õisi. 'Morpho Grand Blue' on sügav, särav sinine toon, mida lilledel harva kohtab.

Haruldane lauguliik, pärit Kesk-Aasiast. Tal on imelised taevasinised õied tumedama indigosinise kesksoonega ja heledamate kuni peaaegu valgete südamikega. Õitsemise lõpus muutub värv lavendlihalliks. Aias näeb loomulik välja väiksemate gruppidena istutatult.

Kukekannused kuuluvad kõige silmapaistvamate püsikute hulka, mis toovad aeda usaldusväärselt vertikaalse joone ja säravad värvid. Kultivar Benary’s Pacific Blue Bird paistab silma rikkalike siniste õitega kuni saja viiekümne sentimeetri kõrgustel vartel. Looduses eelistavad nad valgus- ja toitainerikkaid biotoope, seepärast vajavad nad ka teie juures täispäikest, heldet kastmist ja huumusrikast saviliivmulda. Meilt saate juba ettekasvatatud istiku potis, millest pärast ümberistutamist kasvab kiiresti tugev taim, mis on täiesti külmakindel kuni miinus kolmekümne nelja kraadini. Juunis ja seejärel augustis ning septembris moodustab ta õisi, mis toimivad magnetina mesilastele ja teistele tolmeldajatele. Näeb suurepärane välja traditsioonilistes peenardes rooside ja pojengide kõrval, kus hindab kuuekümne sentimeetrist istutusvahet ja regulaarset väetist. Leiab kasutust ka floristikas, vaasis püsib värskena seitse päeva, lihtsalt kaitske teda valmivate puuviljade eritava etüleeni eest. Õisi saab kimpude jaoks suurepäraselt kuivatada ja nad säilitavad imeliselt oma küllastunud värvi. Taim nõuab veidi edasijõudnumat hoolt, kuna ta on mürgine ja kevadel peate noori võrseid hoolikalt kaitsma tigude eest või jälgima tüütu jahukaste suhtes.

Kurekatell moodustab maapealse leheroseti, millest kasvavad välja püstised õievarred. Levib tütarrosettide abil ja moodustab järk-järgult vaipjaid kogumikke. Näeb hea välja loodusliku ilmega istutusaladel kui ka klassikalistes peenardes koos teiste lõikepüsikutega. See kellukas õitseb siniselt ja eriti rikkalikult.