Rhodochiton atrosanguineum
Purpurkellukas 'Purple Bells' on silmatorkav roniv suvelill, mis toob aeda kerge ekssootilise puudutuse. Tema kodumaaks on Mehhiko mägised piirkonnad ning ta on rahul nii päikeses kui ka valgusküllases poolvarjus. Headel tingimustel ja sobiva toega suudab ta ronida kuni kolme meetri kõrgusele, roheliseks muutes nii kergelt pergolad, võred või trellid. Tema suurimaks ehteks on õied. Juulist oktoobrini loob ta hulgaliselt ebatavalisi tumelillasid torujaid õisi, mida täiendab fuksiaroosaks värvunud pisikest vihmavarju meenutav tupp. Lisaks meelitavad õied kogu hooaja vältel ligi mesilasi ja teisi tolmeldajaid.
Kuna tegemist on külma suhtes väga tundliku taimega, kasvatame teda meil eranditult ilusuvelillena. Kõige paremini edeneb ta huumusrikkas ja hea vee läbilaskvusega mullas, kus ta hindab regulaarset, kuid mitte liigset kastmist, et substraat ei oleks pikaajaliselt liigniiske. Purpurkellukas kuulub nende liikide hulka, mida naudite pigem otse peenral või väliterrassil kui vaasis, sest selle haprad õied ei sobi lõikamiseks ega kuivatamiseks. Kasvu ajal tasub noori taimi aeg-ajalt näpistada, mis soodustab nende rikkalikumat hargnemist ja tagab hiljem tihedama ja kaunima õitsemise.
Seemnetest kasvatamine pakub rõõmu pigem edasijõudnud ja kannatlikumale kasvatajale, kuid lõpptulemus on kindlasti vaeva väärt. Külviga tuleb alustada varakult, ideaalis juba veebruaris või märtsis, et taimel oleks piisavalt aega tugevaks kasvada. Ettekasvatusaeg on selle liigi puhul umbes kümme kuni neliteist nädalat. Seemned idanevad ühtlasel temperatuuril kaheksateist kuni kakskümmend kraadi ja tavaliselt võtab see neliteist kuni kakskümmend üks päeva. Oluline on pisikest külvi mullaga mitte katta, sest seemned vajavad edukaks idanemiseks valgust. Välja lõplikule kasvukohale istutame taimed alles siis, kui öökülmaoht on täielikult möödas.
Tulekul