Iisop Roseus

Iisop on meie kliimas täiesti talvekindel. See talub temperatuure kuni -23,3 °C (kuulub talvekindluse tsooni 6a). Lisaks säilitab see talvise efekti ja mõjub aias dekoratiivselt ka külmadel kuudel. Talveks ei ole vaja teda kuidagi kaitsta, kui ta kasvab hästi kuivendatud mullas. Talvine niiskus kahjustaks teda rohkem kui pakane ise.

Kindlasti! Iisop kasvab madala poolpõõsana, mis teeb sellest suurepärase valiku anumates kasvatamiseks. Valige piisavalt suur drenaažiavadega lillepott. Põhja pange kergkruusa drenaažikihiks ja kasutage liivaga segatud kerget substraati. Potis kuivab muld kiiremini kui peenras, seetõttu ärge unustage regulaarset, kuid siiski väga mõõdukat kastmist.

Iisop (Hyssopus officinalis) armastab otsest päikest ja sooje kohti. See on pärit Vahemere piirkonnast, seega sobib talle hästi vett läbilaskev, liivane või saviliivane muld, mis on pigem toitainevaene. Vältige kindlasti raskeid, vettinud ja saviseid muldasid, kus taime juured võivad mädaneda. See edeneb suurepäraselt stepi-tüüpi kruusapeenardes.

Iisop on suurepärane täiendav taim kuivalembestele peenardele. See sobib suurepäraselt rooside juurde, moodustades neile kauni alustaimestiku. Samuti harmoneerub see suurepäraselt Vahemere ürtidega, nagu lavendel, tüümian või salvei, ning täiendab kaunilt ilukõrrelisi. Oma püstise, 40 kuni 60 sentimeetri kõrguse kasvuga lisab see kompositsioonile kindlat struktuuri.

Te ei pea üldse muretsema. Iisop (Hyssopus officinalis) ei ole mürgine. Vastupidi, see on täiesti ohutu ja söödav taim. Teie lastele ega lemmikloomadele (koertele, kassidele või pisinärilistele) ei kujuta lehtede või õitega kokkupuude ega juhuslik söömine mingit ohtu.

Iisop rõõmustab teid oma õitega keset suve. See õitseb rikkalikult juulist septembrini ja moodustab kauneid sinakaslillades toonides õisikuid. Need õied ei näe mitte ainult imelised välja ja lõhna meeldivalt, vaid on ka suurepäraseks magnetiks mesilastele, kimalastele ja liblikatele, muutes teie aia elavaks.

Kuna teieni jõuab juba kenasti kasvanud istik potis, on istutamine väga lihtne ja sellega saab hakkama ka täielik algaja. Valige päikeseline koht, kus on vett läbilaskev muld, ja kaevake juurepallist veidi suurem auk. Istutage taim samale sügavusele, nagu ta potis kasvas. Soovitatav istutustihedus on 40 cm, mis vastab ligikaudu 6 taimele ruutmeetri kohta. Pärast istutamist kastke kergelt, et juured mullaga hästi kokku puutuksid.

Iisop on niiskuse suhtes väga vähenõudlik taim. Kui ta on peenras hästi juurdunud, talub ta suurepäraselt põuda. Kastke seda ainult äärmiselt kuumadel ja kuivadel perioodidel, kui vihma ei saja, või kui kasvatate seda potis. Tavalisel peenras piisab talle enamasti looduslikest sademetest. Pidage meeles, et vettimine on talle palju ohtlikum kui kuivus.

Jah, korrapärane pügamine on ilusa kuju säilitamiseks hädavajalik. Soovitame teha tugevat pügamist kaks korda aastas. Kevadel lõigake taim julgelt peaaegu maapinnani tagasi. Pärast õitsemist kärpige taime taas kergelt. Sellega hoiate poolpõõsa kenasti kompaktse, väldite selle altpoolt puitumist ja tagate rikkaliku korduva õitsemise.

Ei, iisop kasvab väga tugeva poolpõõsana ja ei vaja mitte mingil juhul tuge. See hoiab kaunilt kompaktset ja püstist kuju. Tänu oma tugevale varrestruktuurile talub see probleemideta tuult ja tugevamaid vihmasid, ilma et see külgedele laiali vajuks.

Meil on teile suurepäraseid uudiseid! Iisop on uskumatult vastupidav taim. Tänu kõrgele eeterlike õlide sisaldusele hoiavad kahjurid sellest loomulikult eemale ja taim ei kannata ühegi tavalise haiguse käes. Seega on see täiesti hooldusvaba ega vaja üldse keemilist pritsimist, mida hindate eriti selle kasutamisel köögis.

Jah, kogu taim on täielikult söödav ja väga meeldivalt aromaatne. Selle maitse on kergelt mõrkjas, kamperjas ja meenutab piparmündi ning salvei segu. Värsked rohelised lehed sobivad väikestes kogustes praeliha juurde, pasteetidesse või suppide maitsestamiseks. Väikesed sinilillad õied sobivad aga suurepäraselt kauniks ja söödavaks kaunistuseks suvistesse salatitesse.

Sobivas, päikeselises ja hea drenaažiga kasvukohas külvab iisop end usaldusväärselt ise. Kui te pärast õitsemist kõiki õisikuid ära ei lõika ja lasete loodusel oma tööd teha, ilmuvad järgmisel aastal algse taime ümber väikesed noored istikud, mida saate kevadel hõlpsasti välja kaevata ja mujale ümber istutada.

Kui kasvatate iisopit päikese käes ja see sellegipoolest kiratseb või selle lehed kolletuvad, on kõige sagedasemaks süüdlaseks liigniiskus ja liiga raske pinnas. Iisop ei talu absoluutselt vees seismist. Kui muld on savine ja hoiab niiskust, ei saa juured hingata ja hakkavad mädanema. Soovitame taime välja kaevata, segada mullasse mulla kergendamiseks suures koguses jämedat liiva ja taim uuesti istutada või valida kõrgpeenar.