Perovskia Little Spire

Edu võtmeks on vett läbilaskev muld. Perovskia atriplicifolia vajab vaesemat, liivast või kivist mulda.

• Sobiv: Liivsavi mullad, kruusane pinnas, lubjarikkad mullad.
• Mittesobiv: Rasked, savised ja liigniisked mullad (siin ähvardab juurte mädanemine).

See taim lausa armastab päikest ja soojust. Valige talle täispäikeseline kasvukoht, ideaalis lõunapoolne. Perovskia edeneb seal, kus teised taimed võiksid päikesepõletuse all kannatada. Vari talle ei sobi – varjus ta venib välja, õitseb vähe ning puhmad võivad olla hõredad ja ebastabiilsed.

Lõikus on perovskia puhul hädavajalik ja seda tehakse alati varakevadel (märtsis/aprillis), kohe kui tugevad külmad on möödas, kuid enne tärkamist.

Kuna tegemist on poolpõõsaga, mis õitseb uutel võrsetel, lõigake eelmise aasta oksad sügavalt tagasi, rahulikult 5–10 cm kõrguselt maapinnast. See radikaalne lõikus soodustab tihedat kasvu, rikkalikku harunemist ja õiuputust suvel.

Perovskia on põuataluvuse tšempion. Pärast istutamist kastke istikut regulaarselt, kuni see korralikult juurdub. Niipea kui ta on kanda kinnitanud (tavaliselt alates teisest aastast), ei vaja ta peaaegu mingit kastmist ja saab hakkama vihm veega. Lisakastmist kaaluge vaid äärmiselt pikkade suviste põudade ajal.

Jah, see sort on anumate jaoks ideaalne tänu oma kompaktsemale kasvule (70–80 cm).

• Valige pott mahuga vähemalt 7 liitrit (kuid parem suurem).
• Põhja pange paks kiht drenaaži (kivikesed, kergkruus).
• Kasutage liivaga segatud substraati vee täiuslikuks äravooluks.

Perovskia puhul on vähem rohkem. Väetamine ei ole soovitatav. See taim on harjunud kiviste steppide vaeste muldadega. Üleväetamine (eriti lämmastikuga) viib lopsaka lehekasvuni õite arvelt ja põhjustab varte väljavenimist ning lamandumist.

Et taimed moodustaksid tiheda katvuse, kuid neil oleks samal ajal piisavalt ruumi ja õhku (mis on hallituse ennetamiseks oluline), istutage need 40–50 cm vahedega. Ühele ruutmeetrile mahub seega umbes 3 kuni 5 taime.

Sort 'Little Spire' on täiesti külmakindel, talub temperatuure kuni -28 °C (tsoon 5a). Maapealne osa külmub talvel küll osaliselt ära (mis ei tee viga, kevadel lõigatakse see niikuinii maha), kuid juured peavad maas vastu.

Ettevaatust talvise niiskusega: Suurem vaenlane kui pakane on perovskia jaoks märg muld talvel. Kui teil on raskem muld, on hea teha istutamisel drenaaž.

Perovskia on aia ehteks suve teises pooles ja sügisel. Ta õitseb väga kaua, tavaliselt juulist oktoobrini. Õied on väikesed, torujad ja neil on imeline sinakaslilla värvus, mis moodustab kauni kontrasti hõbehallide varte ja lehtedega.

Kindlasti jah. Perovskia on tugev meetaim. Õitsemise ajal (juuli–oktoober) on ta sõna otseses mõttes mesilaste, kimalaste ja liblikate piiramisrõngas. Kui soovite toetada bioloogilist mitmekesisust oma aias, on 'Little Spire' suurepärane valik.

Jah, perovskial on nn talvine efekt. Kuigi sügisel varisevad väikesed lehed, jäävad hõbedasvalged varred püsti ja näevad päikeselistel talvepäevadel või härmatisega kaetult väga dekoratiivsed välja. Seetõttu lõigatakse teda tagasi alles kevadel.

Perovskia ei ole mürgine ja on ohutu ka koduloomadele. Vastupidi, ta on söödav. Ta on lähedalt sugulane salveiga ja tema õitel on magusakas maitse. Võite neid kasutada näiteks:

• Salatite kaunistusena.
• Magustoitudes.
• Lehti ja õisi võib kuivatada lõhnasegude jaoks.

Meil on teile hea uudis – perovskia on väga vastupidav taim. Tänu oma aromaatsetele lehtedele ja eeterlikele õlidele tõrjub ta looduslikult enamikku kahjureid. Ta ei kannata ka tavaliste haiguste all. Ainus reaalne oht on juuremädanik, kui ta on istutatud püsivalt märga mulda.

Kui puhmas vajub laiali või varred lamanduvad, on põhjuseks tavaliselt:

1. Päikese vähesus: Taim venib valguse poole.
2. Liiga rammus muld või väetamine: Põhjustab pehmeid ja nõrku kudesid.
3. Vee liig.

Lahenduseks on ümberistutamine päikeselisemasse ja vaesemasse kohta või radikaalne kevadine tagasilõikus.

Jah, ta sobib selleks suurepäraselt! Sinised õisikud püsivad vaasis kaua värsked. Veelgi parem on ta kuivatamiseks – riputage varred õied allapoole pimedasse ja õhurikkasse kohta. Ka pärast kuivatamist säilitab ta oma sinise värvi ja hõbedase varjundi, seega sobib suurepäraselt kuivseadetesse.

Koduaednikele on lihtsaim paljundusviis kevadel võetavad rohtsed pistikud või suvel poolpuitunud pistikud. Sortide puhul ei pruugi seemned alati tagada emataime omadusi. Kuna tegemist on poolpõõsaga, on puhma jagamine keerulisem ja vähem edukas kui klassikaliste püsikute puhul.