


Luzula nivea

Viola odorata

Molinia caerulea

Brunnera sibirica

Helleborus orientalis

Scabiosa columbaria

Waldsteinia ternata

Isodon longitubus

Aster divaricatus

Achillea ptarmica

Molinia caerulea

Briza media

Aster ageratoides

Centaurea montana

Centaurea montana

Phlox divaricata

Acanthus mollis

Helleborus orientalis

Papaver orientale

Helleborus orientalis

Rosmarinus officinalis

Achillea millefolium

Lavandula angustifolia

Gypsophila paniculata

Symphytum grandiflorum

Betonica grandiflora

Omphalodes verna

Kalimeris incisa

Helleborus orientalis

Mentha spicata
Ripats-tarn saabub teieni juba kaunilt kasvanud istikuna, mis on valmis otse teie aeda rikastama. Õige kasvukoha valik on selle jaoks ülioluline. Kõige paremini tunneb see end poolvarjus või varjus, seega saate sellega hõlpsasti elavdada ka kõige pimedamaid nurgakesi, kus teistel taimedel ei läheks hästi. Muld peaks olema raskem, ideaaljuhul savine, liivsavine või huumusrikas, suurepärase veepidavusvõimega. See püsik nõuab nimelt tõeliselt rikkalikku kastmist ja pidevalt niisket keskkonda, mistõttu on see ideaalne valik aia tiikide äärde või suurte põõsaste ja puude alustaimestikuks.
Istikuid saate aeda istutada kevadest sügiseni. Arvestades, et tarn moodustab täiskasvanuna võimsaid puhmikuid ja kasvab 80–150 cm kõrguseks, soovitame hoida piisavat vahekaugust. Ideaalne vahemaa üksikute taimede vahel on 50 kuni 70 sentimeetrit, mis vastab umbes kolmele kuni viiele tükile ruutmeetri kohta. See ruum tagab taimedele piisavalt kohta loomulikuks kasvuks ja heaks õhuringluseks. Istutamisel lisage auku veidi kvaliteetset komposti, mis toetab kiiret juurdumist. Regulaarne väetamine aasta jooksul ei ole enam vajalik, taim saab hakkama toitainetega, mida ta saab loomulikult huumusrikkast mullast.
Hooaja jooksul on tarna hooldamine väga vähenõudlik, mis rõõmustab iga aiandusalgajat. Maist juulini premeerib see teid pikkade rippuvate oliiv- ja kastanikarva pähikutega. Neid õisi võite julgelt lõigata värsketesse suvekimpudesse, kuigi kuivatamiseks need ei sobi. Suureks eeliseks on see, et see pikaealine püsik ei põe mingeid haigusi ja seda väldivad ka tavalised kahjurid. Kui pakute taimele piisavalt niiskust, kasvab see praktiliselt ise. See armastab sobivas kohas end ise külvata. Kui te seega ei soovi, et see aias liialt leviks, piisab õitsenud varte õigeaegsest eemaldamisest enne seemnete valmimist.
See kõrreline on täiesti külmakindel kuni -23 °C temperatuurini, seega talvitub see meil ilma igasuguste probleemideta ega vaja erilist talvekaitset. Vastupidi, selle tumerohelised lehed pakuvad kaunist talvist efekti, kui neid katab hommikune härmatis. Kevadel piisab vaid puhmiku kätega läbi kammimisest ja surnud või kahjustatud lehtede eemaldamisest, vajadusel teha noorendamiseks kerge tagasilõikus. Ripats-tarna saab väga edukalt kasvatada ka ruumikates anumates või kastides varjulisel terrassil. Valige tõeliselt suur ja äravooluavadega pott, et juured ei seisaks mudas. Kasutage raskemat, huumusrikast substraati, mis seob hästi vett, ja tagage sagedane ning rikkalik kastmine, sest anumas kuivab muld palju kiiremini kui avamaal.
Esitatud teave põhineb meie kogemustel, palun kasutage seda vaid suunisena. Ajad võivad erineda sõltuvalt hooajast, kliimast, asukohast, külvi- ja ümberistutamise aegadest ning võimalik, et ka tingimustest kasvuhoones. Soovitame alati katsetada, kuidas taim teie tingimustes kasvab. Palun ärge võtke seda garantiina.

Carex

Carex divulsa

Carex remota

Carex testacea

Carex muskingumensis

Stipa tenuissima

Sesleria autumnalis

Calamagrostis acutiflora

Pennisetum alopecuroides

Sporobolus heterolepis

Deschampsia cespitosa

Deschampsia cespitosa

Sesleria caerulea

Panicum virgatum

Calamagrostis acutiflora

Pennisetum alopecuroides

Stipa pennata

Stipa capillata

Eragrostis spectabilis

Muhlenbergia capillaris

Melica ciliata

Briza media

Briza media

Deschampsia cespitosa

Muhlenbergia reverchonii