Iiris Sharp Dressed Man

See iirise liik pärineb algselt tõenäoliselt Vahemere maadest. See on ammustest aegadest väga populaarne dekoratiivne aiataim, millest on aretatud palju kultivare. Väidetavalt kasvatasid neid juba keldid, see oli populaarne keskajal ja sai heraldiliseks taimeks. Vaasis püsib 3–7 päeva. Õied lilla, heleda ja korallroosa kombinatsioonis.

See iirise liik pärineb algselt tõenäoliselt Vahemere maadest. See on ammustest aegadest väga populaarne dekoratiivne aiataim, millest on aretatud palju kultivare. Väidetavalt kasvatasid neid juba keldid, see oli populaarne keskajal ja sai heraldiliseks taimeks. Vaasis püsib 3–7 päeva. Õied on silmatorkava värvusega: tumelillad heleroosa ja oranžide habemetega.

See iirise liik pärineb algselt tõenäoliselt Vahemere maadest. See on ammustest aegadest väga populaarne dekoratiivne aiataim, millest on aretatud palju kultivare. Väidetavalt kasvatasid neid juba keldid, see oli populaarne keskajal ja sai heraldiliseks taimeks. Vaasis püsib 3–7 päeva. Õied soojades roosakaslillades toonides.

See iirise liik pärineb algselt tõenäoliselt Vahemere maadest. See on ammustest aegadest väga populaarne dekoratiivne aiataim, millest on aretatud palju kultivare. Väidetavalt kasvatasid neid juba keldid, see oli populaarne keskajal ja sai heraldiliseks taimeks. Vaasis püsib 3–7 päeva. Sellel kultivaril on tumedad kuni mustjaslillad õied mandariinikarva habemetega.

See iirise liik pärineb algselt tõenäoliselt Vahemere maadest. See on ammustest aegadest väga populaarne dekoratiivne aiataim, millest on aretatud palju kultivare. Väidetavalt kasvatasid neid juba keldid, see oli populaarne keskajal ja sai heraldiliseks taimeks. Vaasis püsib 3–7 päeva. Roosa, lilla ja vaskne – see on selle iirise värvipalett.

Ajalooline klassika, mis ei aegu. Nii võiks kirjeldada iirist, mille algseks kodumaaks on Vahemere soojad ja päikeselised piirkonnad. Erakordselt populaarse aiataimena on seda kasvatatud juba keltide aegadest ning lemmiksümbolina on ta end jäädvustanud keskaegsesse heraldikasse. Sort 'Metolius Blues' paistab silma kaunite helesiniste õitega, mille neelus on valged ja kollakad habemed ning mis avanevad mai ja juuni jooksul. Õied lõhnavad meeldivalt ja toimivad ümbruskonna tolmeldajatele magnetina. Tänu oma kuni meetrisele kõrgusele ja tugevatele vartele on see sort lausa loodud vaasi lõikamiseks, kus tema õied pakuvad teile rõõmu umbes kolm kuni seitse päeva. Meie juures kasvatatud ja täissuuruses potiistiku saate pärast lahtipakkimist lihtsalt otse aeda ümber istutada. Sellele pikaealisele püsikule sobib täispäike ja vett läbilaskev muld. Tema eest hoolitsemine on tõesti lihtne ja sellega saavad hakkama ka täielikud algajad. Ta ei kannata kahjurite ega haiguste all ning elab mängleva kergusega üle ka karmid talved, kus temperatuur langeb alla miinus kahekümne kaheksa kraadi. Lisaks loob ta peenras tänu oma hallikasrohelistele lehtedele kauni struktuurse elemendi.

See iirise liik pärineb algselt tõenäoliselt Vahemere maadest. See on ammustest aegadest väga populaarne dekoratiivne aiataim, millest on aretatud palju kultivare. Väidetavalt kasvatasid neid juba keldid, see oli populaarne keskajal ja sai heraldiliseks taimeks. Vaasis püsib 3–7 päeva. See kultivar kuulub hiliste õitsejate hulka ning kombineerib oma õites lavendli ja kollaseid toone.

Tokkroosid on hädavajalikud igale maaelu hõngu armastajale. Traditsiooniliselt seostame neid päikeseliste vanaemaaedadega, kuigi Euroopasse jõudsid need iidsete ränduritega mööda Siiditeed lausa Kesk-Aasia steppidest. Ja rännukirg on tokkroosidele jäänud. Sageli külvab ta end ise ja leiate ta kohast, kuhu te teda kindlasti ei istutanud. Loomult on ta kaheaastane või lühiealine püsik. Tema ebapüsivust tasakaalustavad aga kaunid täidisõied ning silmatorkav siluett ja kõrgus. Sobib lõikelilleks ning seda kasutati ka värvimiseks ja ravimtaimena. Seeria 'Chater''s' hõlmab järeleproovitud sorte pompoonikujuliste täidisõitega.

See iirise liik pärineb algselt tõenäoliselt Vahemere piirkonnast. Ammusest ajast väga armastatud iluaiataim, millest on aretatud palju sorte. Väidetavalt kasvatasid neid juba keldid, populaarne oli see keskajal ja sai heraldiliseks taimeks. Vaasis püsib 3–7 päeva. 'Lugano' sordil on vandli-valged õied väävelkollase neelu ja habemetega. Suudab sügisel veel kord õitseda.

See iirise liik pärineb algselt tõenäoliselt Vahemere piirkonnast. Ammusest ajast väga armastatud iluaiataim, millest on aretatud palju sorte. Väidetavalt kasvatasid neid juba keldid, populaarne oli see keskajal ja sai heraldiliseks taimeks. Vaasis püsib 3–7 päeva. 'Lime Fizz' sordil on sidrun- kuni kanaarikollased õied õrna kurrutusega.

See iirise liik pärineb algselt tõenäoliselt Vahemere maadest. See on ammustest aegadest väga populaarne dekoratiivne aiataim, millest on aretatud palju kultivare. Väidetavalt kasvatasid neid juba keldid, see oli populaarne keskajal ja sai heraldiliseks taimeks. Vaasis püsib 3–7 päeva. Õied kreemika ja sidrunkollase kombinatsioonis.

Klassikaline püsik varasuvistesse kimpudesse ja maa-aedadesse. Kimbuks korjame tugevate siledate südamikega õisi. Siis püsib vaasis 7–10 päeva. Maikönigin on erakordselt rikkalikult õitsev aiavorm.

Pööris-kipslill on algselt pärit Lõuna-Euroopa ja Kesk-Aasia liivastest steppidest ja nõlvadelt, ning seda on botaanikaaedades kasvatatud juba alates 18. sajandist. Alates 19. sajandi keskpaigast kodunes see ka eraaedades ja muutus klassikaliseks lõikepüsikuks. Aias sobib see suurepäraselt moodsalt kujundatud stepipeenardesse koos kõrreliste ja kuivalembeste püsikutega, andes neile õhulisust ja kergust. Sort Flamingo uhkeldab õrna roosa värvusega väikeste täidisõite merega, mis püsivad taimel juulist septembrini. Taim nõuab täispäikest ja väga hästi vett läbilaskvat, ideaalis liivast mulda, kuna tema sügavad sammasjuured ei talu talvist niiskust. Tänu neile aga talub ta suurepäraselt põuda ja on täielikult külmakindel. Floristidele on kipslill asendamatu nii värsketesse suvistesse kimpudesse kui ka kuivatamiseks, kuna ta säilitab pärast kuivatamist oma kuju ja värvi.

Värviseljak on pärit kaugetest Himaalaja ja Nepali piirkondadest, kus ta kasvab pikaealise ja vastupidava püsikuna. Ta paistab silma erakordselt dekoratiivsete, peenelt sulgjate värskeroheliste lehtede poolest, mis meenutavad esmapilgul väikest sõnajalga. Need lehed moodustavad rikkalikke lehekodarikke, millest juulis ja augustis kasvavad välja tugevad punakad varred, mis ulatuvad kuni saja kahekümne sentimeetri kõrgusele. Nende tippudes avanevad kohevad, kuni kahekümne sentimeetri laiused valged sarikõisikud, mis toovad peenardesse pehmust ja kergust. Meilt saate juba ettekasvatatud istiku potis, mille peate lihtsalt aeda istutama, kus ta muutub kevadest sügiseni silmapaistvaks elemendiks. Aias sobib talle kõige paremini päikeseline kasvukoht ja tavaline läbilaskev muld. See on täiesti vähenõudlik taim, millest kahjurid ja haigused lähevad mööda, seega saavad tema kasvatamisega hakkama ka täielikud algajad. Värviseljak elab probleemideta üle Eesti talved ja talub pakast kuni miinus kahekümne kolme kraadini. Kuna tegemist on kogukama liigiga, soovitame istutamisel hoida vahekaugust umbes kaheksakümmend sentimeetrit. Püsikupeenardes täiendab ta suurepäraselt teisi päikesearmastavaid liike ja ilukõrrelisi, andes neile loomuliku niidu hõngu. Laiad valged õisikud toimivad suvel usaldusväärse peibutisena mesilastele ja teistele kasulikele putukatele laiemast ümbruskonnast. Kui teile meeldib luua elavaid kimpe, pakub värviseljak teile suvekuudel kindlasti rõõmu. Tema silmatorkavad õisikud tugevatel punakatel vartel toovad vaasidesse kauni niidu iseloomu ja lisavad igale lilleseadele õhulist volüümi. Vaasi lõikame õisi kõige paremini varahommikul või õhtu poole, kui väikesed õiekesed on täielikult avatud. Puhta vee regulaarsel vahetamisel püsivad nad kodus värskena seitse kuni kümme päeva ja säilitavad oma särava värvi. Kogenud floristid kuivatavad neid õisikuid meelsasti talviste dekoratsioonide jaoks, kusjuures nad näevad huvitavad välja ka kimpude originaalse rohelusena, mille tarbeks saate tema õrnu lehti lõigata juba kevadest.

Algupäraselt niiskete niitude kodumaine püsik. Käokanni peened narmasõied lisavad istutustele kergust ja õhulisust. Sobib ideaalselt tiikide ümbrusesse ja aia niiskematesse kohtadesse. Sobib looduslikus stiilis aedadesse ja kompositsioonidesse. Saame teda hästi kasutada ka lõikelillena vaasis.

Sinine mesiohakas pärineb Kesk- ja Ida-Euroopast ning Balkanilt, kus ta asustab looduslikult päikeselisi ja kuivi nõlvu. Oma päritolu tõttu on tegemist erakordselt vastupidava ja vähenõudliku püsikuga, mis tunneb end sõna otseses mõttes suurepäraselt vaesemates, vett läbilaskvates ja liivastes muldades. Kui teil on aias koht, kus teised taimed kuivuse ja toitainepuuduse tõttu ei kasva, on mesiohakas seal igati rahul. See moodustab hõbedaselt roheliste lehtedega püstised puhmad, mille kohal kõrguvad juulist septembrini silmatorkavad kerajad õied. Terassinised õienupud saavutavad 2 kuni 4 cm läbimõõdu ning on lausa magnetiks mesilastele, kimalastele ja liblikatele. Aias mõjub see silmapaistva arhitektuurilise elemendina isegi talvel, mil härmatisega kaetud kerad näevad õrna lumekatte all võluvad välja. Mesiohakas on asendamatu ka lilleseadjatele. Vaasis püsib see väga kaua ja näeb suvistes kimpudes imeline välja. Kui soovite õisi talvisteks dekoratsioonideks kuivatada, lõigake neid enne väikeste õiekeste täielikku avanemist, et need säilitaksid oma tugeva struktuuri ja värvi.

Aedhortensiad on kaunid põõsad, mis pärinevad Hiinast ja Jaapanist, kus nende koort kasutati muuhulgas paberi valmistamiseks. Kasvatame neid muljetavaldavate kooniliste õisikute pärast. Need on vähenõudlikud ja rikkalikult õitsevad taimed, mis sobivad istutamiseks peenrasse ja suurematesse anumatesse. Sort 'Phantom' on õhulise ehitusega põõsas. Koonilised õisikud säilitavad koorevalge värvuse kogu õitsemise vältel, alles päris lõpus värvuvad heleroosaks.

Lumeroosid on igihaljad püsikud, mis moodustavad aeglaselt laienevaid nahkjate tumeroheliste lehtedega puhmaid. Varred kannavad tavaliselt nelja kuni viit õit. Nad õitsevad väga vara, juba talve lõpus ja kevade alguses. Vaasi sobivad nad alles siis, kui õie keskele on moodustunud silmatorkavad seemnekojad ja õis on küpsenud. Varem on neil kalduvus närbuda ning varred ei suuda õit püstises asendis hoida. Kõik taimeosad on mürgised. Double Ellen Picotee lumeroosi pooltäidisõied värvuvad valgeks ja heleroosaks koos purpur-veinipunase ääristusega.

Kuivatamiseks korjame küpsed kuprad, mis tekivad pärast õitsemist. Piisab, kui riputada need tagurpidi kuiva ja ventileeritud kohta, eemal otsesest päikesevalgusest.

Kuivatamiseks korjame küpsed kuprad, mis tekivad pärast õitsemist. Piisab, kui riputada need tagurpidi kuiva ja ventileeritud kohta, eemal otsesest päikesevalgusest.

Need lumimarjad on spetsiaalselt aretatud floristika tarbeks. Nende võrsed on püstised, piisavalt pikad ja tugevad ning kannavad rikkalikult õisi ja marju. Lisaks kimpudes kasutamisele võime neid nagu teisigi lumimarju istutada põõsarühmadesse, madalamateks hekkideks või segapneenardesse koos kõrgemate püsikute ja kõrrelistega. Õied on heaks korjamaaks mesilastele. Marjad on mürgised. Õitsevad hiljem, kevade lõpus, ja marjad valmivad suve lõpus.

Need lumimarjad on spetsiaalselt aretatud floristika tarbeks. Nende võrsed on püstised, piisavalt pikad ja tugevad ning suudavad kanda rikkalikku õite- ja marjasaaki. Lisaks kimpudes kasutamisele võime neid nagu teisigi lumimarju istutada põõsarühmadesse, madalamateks hekkideks või segaperaidesse koos kõrgemate püsikute ja kõrrelistega. Õied on heaks karjamaaks mesilastele. Viljad on mürgised. Õitsevad hiljem, kevade lõpus, ja viljad moodustuvad suve lõpus.

Need lumimarjad on spetsiaalselt aretatud floristika tarbeks. Nende võrsed on püstised, piisavalt pikad ja tugevad ning kannavad rikkalikult õisi ja marju. Lisaks kimpudes kasutamisele võime neid nagu teisigi lumimarju istutada põõsarühmadesse, madalamateks hekkideks või segapneenardesse koos kõrgemate püsikute ja kõrrelistega. Õied on heaks korjamaaks mesilastele. Marjad on mürgised. Õitsevad hiljem, kevade lõpus, ja marjad valmivad suve lõpus.

Väikesed valged õienööbikesed, mis näevad välja nagu väikesed õlelilled, teevad kolmeroodsest hõbelehest iga kuivalembese aia silmapaistmatu osa. See kohanemisvõimeline püsik kasvab looduslikult Himaalaja mäenõlvadel ja seetõttu sobib talle kõige enam päikeseline kasvukoht vett läbilaskva liivase mullaga. Ta on erakordselt visa, talub hästi põuda ja pakast ning rõõmustab teid sellega, et haigused ja kahjurid väldivad teda. Hõbehallid lehed toovad istutusaladesse rahu ja sobivad kaunilt kokku suvelilledega. Mesilased pidutsevad meelsasti tema õitel ja floristidele on see otsekui aare. Värsked õitsvate ja söödavate õitega varred elavdavad suurepäraselt suviseid kimpe, kus nad püsivad kaua värskena. Kuid tema ilu saate täielikult ära kasutada just kuivatamisel. Kuivatatud hõbeleht ei kaota oma säravvalget värvi ja saab suurepäraseks aluseks teie talvistele kuivseadetele ja pärgadele.

Kukehape Herbstfreude on väga vastupidav ja pikaealine püsik, mis pakub peaaegu aastaringset efekti. Algupärased kukehapete liigid kasvavad kuivades, kivistes ja päikeselistes kasvukohtades, seega eelistab ta ka aias täispäikest ja hästi läbilaskvat liiv- või saviliivmulda. Toome teile juba ettekasvatatud istiku potis, mille peate lihtsalt otse peenrasse istutama. Tänu oma vähenõudlikkusele on ta absoluutselt ideaalne algajatele. Taim talub suurepäraselt põuda, saab hakkama ilma toeta ega kannata haiguste või kahjurite all. Ta elab üle ka karmid pakased, mis langevad kuni miinus kahekümne kaheksa kraadini. Moodustab püstiseid puhmaid lihakate hallikasroheliste lehtedega, mida augustist oktoobrini kaunistavad rikkalikud õisikud. Sort Herbstfreude on üks vastupidavamaid ja robuustsemaid, õitsedes pilkupüüdvates vanaroosa, terrakota ja sügava bordoo toonides. Need õied mõjuvad sõna otseses mõttes magnetina mesilastele, kimalastele ja liblikatele, pakkudes neile suve lõpus olulist toitu. Sobib suurepäraselt kuivalembestesse peenardesse, maalähedastesse aedadesse ja moodsatesse istutustesse, kus ta täiendab kenasti madalamaid ilukõrrelisi. Lihtne on ka kasvatamine suuremates pottides terrassil. Viiekümne kuni seitsmekümne sentimeetri kõrguseks kasvavad tugevad varred on suurepäraselt kasutatavad lõikamiseks hilissuvistesse kimpudesse. Vaasis püsivad nad kaua värskena ja lisavad seadetele huvitava värvi. Sügisel pärast õitsemist ei pea te seda üldse lõikama. Järelejäänud õisikud loovad kauni talvise efekti, eriti kui neid külmadel kuudel katab härmatis.

Baptiisia pärineb Põhja-Ameerikast, kuulub liblikõieliste sugukonda ja meenutab välimuselt lupiini ehk hundiuba. Erinevalt viimasest ei kannata ta aga seenehaiguste all ega maitse nii väga tigudele. Lisaks sinistele õitele on tema puhul huvitavad just suured kaunad, mis kaunistavad taime veel kaua pärast õitsemist. Põhja-Ameerika indiaanlased kasutasid baptiisia juuri haavade desinfitseerimiseks ja palaviku alandamiseks ning lehti kangaste värvimiseks. Baptiisia puhul on kõige tähtsam kannatlikkus, tal kulub aega, et täielikult juurduda ja moodustada võimas juurestik, mis on kohanenud pikkade põuaperioodide ja isegi tulekahjude üleelamiseks. Seejärel on ta väga pikaealine. Valiti 2019. aasta püsikuks.

Kukekannused on peenrapüsikute seas klassika ja samas dominandid. Sageli näeme neid rooside ja pojengide seltsis. Et nad hästi mõjule pääseksid, tuleb neile anda piisavalt ruumi ja mitte unustada väetamist. Nende ilu saame nautida peenardes, kimpudes ja proovida isegi kuivatamist, õied säilitavad hästi oma erksa värvi. Vaasis püsivad 7 päeva, on tundlikud valmivatest puuviljadest eralduva etüleeni suhtes. Seeria 'Highlander' pärineb uuest Šoti aretusest. See laiendab värviskaalat ja toob kaasa ka uusi vorme. Õied on uskumatult täidlased ja üksikud kroonlehed on lainelised, mis tugevdab täidlast muljet veelgi. Seemneid ei moodusta ja peaks seetõttu olema seda elujõulisem. Sordil 'Flamenco' on täidisõied, mis on punakaslillad.